Ajalooline eeskuju
Inspiratsioon pärineb vanadest ehetest, raamatutest, muuseumidest ja Eesti eri piirkondade ajaloolistest vormidest.
Eesti rahvuslikud ehted, valmistatud meistri käe all enam kui poole sajandi jooksul.
Ashot Kbejan on pühendunult rahvakunstipäraseid ehteid valmistanud üle 50 aasta. Huvi Eesti rahvusehete vastu kasvas vanade ehete uurimisest ning soovist mõista nende päritolu, vormi ja piirkondlikku eripära.
rahvusehe.ee tutvustab teile Eesti rahvuslikke käsitööna valminud sõlgi, preese ja prosse. Tööde autor, Ashot Kbejan, sündinud 1947. aastal Jerevanis, Armeenias, on oma meisterlikkuse viinud täiuslikkuseni nii Jerevani juveelitehases kui ka tunnustatud Armeenia metallimeistrite juhendamisel. Aastast 1974 Eestis elades ja töötades liitus ta rahvakunstimeistrite koondisega “UKU”, kus ta pühendas end rahvakunstipärase kujundusega ehete loomisele – valmistades unikaalseid preese, prosse ja sõlgi.
Ashoti käe all on sündinud mitte ainult traditsioonilised ehted, vaid ka Muhu pandlaga vööd ja Pühalepa rõhke ning kodarrahadega kaunistatud kaelaehted. Tema kirg rahvusehete vastu algas, kui inimesed tõid talle vanu ehteid, soovides tellida analoogseid. See sütitas temas huvi ehete päritolu ja disaini sügavama tundmaõppimise vastu. Ashot soetas endale “Eesti rahvarõivaid” käsitleva raamatu, valis välja kõige huvitavamad ja ilusamad preesid ning hakkas looma ehteid, mis peegeldasid Eesti eri piirkondade unikaalsust.
Eestis on mitmeid meistreid, kes pühenduvad rahvusehete valmistamisele, igaüks oma lemmikteemaga. Ashotile meeldib eriti luua rinnaehteid, mis sobivad kandmiseks nii rahvarõivaste kui ka igapäevase garderoobi juurde. Tema loomingut on tunnustatud ja kasutatud mitmete moekunstnike poolt, rikastades Eesti rahvuslikku moodi – näiteks Anu Hint, Ivo Nikkolo, Krista Kajandu suurte kuhiksõlgedega ning Ingrid Helena Pajo kodarrahadega kee.
Ashot väärtustab sügavalt eestlaste oskust oma keelt ja kultuuri hoida ning on uhke, et saab oma hobiga panustada Eesti naiste ilusse. Ehete loomine on talle endiselt hobi, mida ta teeb suure rõõmu ja pühendumusega.
Rahvusehe ei pea jääma muuseumisse. Seda võib kanda ka täna.
Inspiratsioon pärineb vanadest ehetest, raamatutest, muuseumidest ja Eesti eri piirkondade ajaloolistest vormidest.
Sõled, preesid, kaelaehted ja teised ehted sünnivad käsitööna, mitte anonüümse masstoodanguna.
Rahvusehteid kantakse nii rahvarõivastega pidulikel puhkudel kui ka tänapäevase garderoobi osana.